MTÜ Vene Muuseum korraldab näitust „Vene kunstnikud Eestis XX sajandil“

2. novembril 2015 toimub Keila-Joa Falli lossis kell 11.00 näituse „Vene kunst Eestis
XX sajandil“ avamine, kus esitletakse töid Vene Muuseumi kollektsioonist.

See on juba kolmas täisväärtuslik vene näitus Eesti Vabariigis. 1931. aasta
aprillis toimus Suurgildi hoones esimene vene kunsti näitus. „Ta ei tohi
saada viimaseks. See rahvuskultuuri vormi on tõestanud enda elujõulisust,“
ütles tol ajal näitusekomitee esimees E.I.Hildebrand.
Kuid kahjuks arenes olukord teisiti.

Teine Eesti vene kunstnike näitus toimus alles 2005. aastal. MTÜ Vene
Muuseum organiseeris näituse Maarjamäe lossis (Ajaloomuuseum). Näituse
tulemuste põhjal oli loodud kataloog „Vene kunstnikud Eestis XX sajandi
esimesel poolel”

Hiljutine Vene muusuemi näitus koostöös Valga Muuseumiga 2015. aasta alguses omas suurt edu ja publiku heakskiitu. See omakorda tõestas, et on igati mõistlik tuua meisterlikud kunstiteosed ka teistesse Eesti regioonidesse. Seetõttu sündis koostöös Keila-Joas asuvas Falli lossiga idee näituse tulekust Põhja-Eestisse.
Eelmiste ürituste edu ja hiiglasliku publikuhuvi tõttu, toimub nüüd, mõned kuud hiljem, neljas vene kunsti näitus, kuid seekord koostöös
Keila-Joa Falli lossiga. Kõik esitatud meistriteosed on pärit Vene Muuseumi kollektsioonist.

Näitusel saab tutvuda selliste kunstnike töödega nagu Aleksandr Grinev,
Viktor Aleksejev, Andrei Jegorov, Anatoli Kaigarodov, Anna Kalašnikova-Root.
Nad kõik olid esitletud ka esimesel näitusel 1931. aastal. Lisaks on
eksponeeritud Mihhail Rundaltsovi, Aleksei Šnajevi, Viktor Leškini, Ivan
Sokolovi ja Nikolai Kormašovi tööd.

Vene Muuseumi juhatuse liikme sõnul, selle näituse unikaalsus peitub selle omaduses näidata, kuivõrd tihedalt on omavahel seotud eesti ja vene kultuurid. “Tasub vaid pöörata tähelepanu A.Grinevi, Eesti esimese Vabariigi kroonide eskiiside looja, tööle “Sümbolistlik kompositsioon”, mida saab näitusel näha. Või “Poisi portree” V.Aleksejevi pintsli alt, mis on tõenäoliselt patriarh Aleksi II lapsepõlveportree, kuna kunstnikul olid väga soojad suhted Ridigeri perekonnaga ning ta tihti maalis nende lapsi. Samas, see on teema järgnevateks uurimusteks,” lõpetas Irina Budrik.


Näitus on avatud 15. jaanuarini.

Comments are closed.