Ajalugu

Pikk teekond ideest – muuseumi loomiseni (ajalooline lühiülevaade) .

1931. aasta
29. aprillil 1931. aastal Suurgildi hoones Pikkal tänaval toimus näitus, mis oli pühendatud vene kuultuurile Eestis. Ekspositsiooni ettevalmistamiseks kulus kolm kuud. Näituse juhatajaks oli A.A. Bulatov, näituse komitee juhataja E.I. Hildebrand, kes oli samal ajal Eestimaa vene valgustus- ja heategevusseltside liidu juhataja. Näituse avatseremoonial olid: riigipea esindaja polkovnik Jakobson, Petserimaa piiskop Ioann. Hiljemalt näitust külastas Eesti Vabariigi riigipea – Konstantin Päts. Näituse tunnetuse lihtsustamiseks oli see jagatud jaotusteks. Esimene jaotus hõlmas maalikunsti, graafikat ja arhitektuuri. Selles sai näha Venemaalt pärit teoste kollektsioone ja kohalike kunstnike loomingut: A.Kulkov, G.Jegorov, O.Oboljanina, A.Kalasnikova, A.Kaigorodov, B.Otenberg, F.Geftler, N.Root, V.Aleksejeva, G.Krug, B.Korolev, A.Grineva, V.Parhomenko, K.Gershelman, S.Slastnikov. Fotograafiatena olid esitletud arhitektide A.I.Vladovskovi ja A.A.Podchekajevi projekteeritud hooned. Kiriku-arheoloogilisjaotuses olid esitletud ikoonad, kirikuinventaar, raamatud, käsikirjad, arheoloogilised kollektsioonid, mündid ja pitserid, joonistused, joonised, fotograafiad ja portselan. Tarbekunsti jaotuses kõige erksam ning kaunistatum oli pitsi alajaotus, kus oli eksponeeritud kokljushkadel punutud pitsid. Pitsipunumine oli käsitööliik, mis oli toodud Eestimaa vene küladesse Liidu instruktorite poolt (mõeldud on Eestimaa vene valgustus- ja heategevusseltside liitu). Siin enamasti heegeldati heegelnõelaga. Olustiku jaotuses olid esitletud vene riide- ja majapidamisesemed. Eriti omapärased olid Pimen Safronovi ja T.V.Shtalkelbergi kollektsioonid. Teatrijaotust esindasid afissid, dekoratsioonide ja kostüümide eskiisid, riiklike teatrite ja stuudiote albumid ja kaardid. Omaloomingulised külateatrid olid esindatud vähem. Koolijaotuses, peale üldstatistika andmete, võis näha nii õpikuid kui ka õpilaste töid. Siin samas oli ka esitletud koolieelse hariduse jaotus, mis käsitles ka kultuurühingute tegevust. Ka spordiseltse ei unustatud. Jaotuses olid materjalid spordiorganisatsioonidest „Vitjaz“, „Rus“, „HSML“ ja „Svjatogor“. Kirjastuse ja perioodika jaotus oli esindatud ajalehtedega, ajakirjadega ja raamatutega, mis olid väljaantud Eestis vene keeles. Erilist huvi pakkus statistikajaotus, kus olid andmed riigi venelaselanikest. 1922 aasta rahvaloenduse andmetel Eesti territooriumil elas 92 tuhat venelast, mis moodustas 8.2%. Umbes 40% elas Petserimaal, 26% – Narva ja Peipsi ümbruses. Eestimaa suurlinnades elasid venelased Revelis (Tallinnas) – umbes 7.5 tuhat, Jurjevis (Tartu) – 2600 inimest, Narvas – umbes 6000 inimest. Siin olid ka näidatud andmed, mis käsitlesid kirjaoskuse- ja haridustaset ning samuti põlluharimisalade suurusest ja saagikuse kvaliteedist ja venelaste osalusest Eestis patenteeritud esemete leiutamises. Näitus kestis nädala ning omas suurt populaarsust. „Esimene vene näitus ei pea jääma viimaseks. See rahvus-kultuuriline fenomeen tõestas enda elujõulisust.“ – ütles näitusekommitee juhataja E.I. Hildebrand. Organisaatoritel oli plaanis luua alaline ekspositsioon. Tänu sellele sündis mõte luua Eestimaa vene kultuuri muuseum. Näituse organisaatorid pöördusid Eesti Vabariigi riigivalitsuse juhataja K.Pätsi poole palvega rahastada tulevast vene kultuuri muuseumi loomist. Kahjuks, sellel perioodil selle idee täite viimine ei õnnestunud.

1975/1976 aasta.
Eesti NSV Ministrite Nõukogu ja Kultuuriministeerium arutasid vanavene kultuuri muuseumi loomist. Oli planeeritud kirikuinventaari ja ikoonade ekspositsioon Aleksander Nevski kiriku keldris. See ka ei olnud täite viidud. Samas Eestimaa venelasi puudutavat ajalugu uuriti jätkuvalt. See väljendus mõningate üksikute rändekspositsioonide läbi viimises.

1989 aasta, veebruar.
„Vene kultuuriselts“ koos Rahvusraamatukoguga ja kollektsionööride klubiga viisid läbi näituse „Vene kultuurielu Eestis aastail 1920-1940“

1989 aasta, august.
Kolektsionääride klubi viis läbi näituse „Vene perioodika Eestimaal läbi aastate“.

1991 aasta. (Suurim ekspositsioon)
Ajaloomuuseumi initsiatiivil 10. aprillil 1991 „Orlovi lossis“ Maarjamäel toimus teine suurim näitus nimetusega „Vene kultuur Eestimaal“. Näituse ettevalmistusega tegelesid: muuseumitöötaja N.Lesnaja, kunstnik T.Vares. Mõnede eraldiseisvate ekspositsioonide ettevalmistamisega tegelesid: ajaloomuuseumi töötajad: T.Tamla, V.Kuldne, E. Peets, H.Tallo, V.Niidu, V.Glass, U.Räpp ning samuti ka L.Petina (Rahvusraamatukogu), R.Kruus, A.Dormidontov, A.Pantelejev, J.Maltsev ja teised eraisikud. Olid kasutatud Ajaloo-, Rhavus-, ja Tallina Linnamuuseumi eksponaadid ja Rahvusraamatukogu ning erakollektsioonide materjalid. Informatiivtoetus oli avaldatud „Slaavi kultuuride selts Tallinnas“ poolt, mida juhendas N.Solovej. „Ühiskondlik elu“, „Õigeusk“, „Vanausulisus“, „Tööndused“ – näituse põhijaotused. Eriti edukas oli ekspositsioon, mis oli pühendatud Kuremäe Mungakloostri 100-aastasele juubelile ning mis esitles mitte ainult kloostri ajaloolisi fakte, vaid ka andis ülevaate Õigeusu ajaloost Eestis. Kloostrimuuseumi ja –arhiivi põhimaterjalid olid edasi antud matushka Varvara poolt. Ekspositsioon jutustas kloostrielanike elust ja töökorraldusest. „Töö ongi palve“ ning nunnad, kes elavad vaga elu, töötavad vahet pidamata. Siin olid näidatud ka nende käsitööteosed: mitra, plashanitsa, mis oli tikitud kloostri kuldtikkarite poolt. Samuti ekspositsioonistendidel olid ka hulgaliselt fotosid, kirikutrükke, mis tutvustasid kloostri ajalugu. Väga huvitav oli rahvariiete, eriti kostüümidele pühendatud näitus. Eksponaadid olid pärit Tartu Etnograafiamuuseumist ning ka erakollektsioonidest. Samuti oli esitletud ka hulgaliselt vene keelset perioodikat: „Reveli izvestia“, „Poslednije izvestia“, „Zizn“, „Russkij golos“, „Vesti dnja“, „Chas“. Kaasa arvatud Ivan Bunini raamatud ja Severjanini „Tunnetekatedraali kirikukellad“. Eriline huvi oli Juhan Liivi ja Gustav Suitsu loomingu venekeelsete tõlkede vastu. Eraldi ekspositsioonina olid esitletud kooli- ja perealbumid, õnnitluskaardid, vanad vinüülplaadid, ja fotod, millel olid kujutatud stseenid nii professionaal- kui ka amatöörteatritest. See kõik näitas kuivõrd aktiivne oli venelaste ühiskondlik elu Eestis ning tõestas, et vene ja eesti kultuurid Eestimaal ei ole üksteisest eraldatavad. Näitus oli suletud 20. jaanuaril 1992. Pärast ekspositsiooni jätkus aktiivne uurimustöö, mis oli seotud vene kultuuriga Eestis. Sellest võtsid osa nii eraisikud kui ka organisatsioonid. Selle tulemusena ilmus terve hulk monograafiaid ja eraldiseisvaid publikatsioone, mis andsid esialgse ülevaate venelaste elust Eestimaal. Samuti hakkasid ilmuma arvukad ajutised rändnäitused.

1991 aasta juuli.
Rahvusvahelise festivali „Birds of song“ ajal „Vene maja“ ruumides oli näitus „Vene ajakirjad Eestis 1910-1991“

1994 aasta september.
Helsingis toimus ühepäevane näitus „Venelased Eestimaal 1918 – 19402. Näitus omas suurt populaarsust.

1995 aasta veebruar – aprill.
Tallina Linnaarhiivis toimub näitus „Venelased Eestis“.

1995 aasta september – oktoober.
Narva linnamuuseumi tornis „Pikk Hermann“ toimus näitus „Venelased Eestis 1918-1940 aastatel“. Näitus oli pühendatud Tartu Rahulepingu 75. aastapäevale. Aasta vältel oli näitus eksponeeritud Moskvas, Mustvees, Tamperes.

1996 aasta aprill – mai.
Tallinnas toimuva „Venelased Baltimaades: integratsioon ja multikultuurne ühiskond“ konverentsi ajal toimus Eestis välja antud vene kirjanduse ja õpikute näitus.

1996 aasta oktoober.
Saksamaal toimus näitus „Venelased Eestis 1918-1940“. Näitus oli väga edukas. Samal ajal toimusid katsed luua alaline muuseum.

1997 aasta.
„Mihkli muuseumis“ avati vene ikoonade näitus, mis oli ettevalmistatud Nikolai Kormashovi poolt koostöös välismaa kunsti muuseumiga, mida võis vaadelda kui „Vene muuseumi“ eelkäijat.

1999 aasta november.
Fotonäitus „Vene hing eesti fotograafias 1855-1940“. Näitus toimus Nõmme Sotsiaalmaja ruumides. Hiljem oli ekspositsioon esitletud Eesti Riigikogu hoones.

2000 aasta september.
Vene kultuurikeskuses viidi läbi näitus „Vene hing ja eesti raamat“, kus olid esitletud rohkem kui 60 Eestis kirjastatud raamatut. Kõikidel raamatutel olid autorite allkirjad.

2001 aasta.
Sergei Ivanov ja Stanislav Tserepanov asutasid MTÜ „Vene muuseum“. Muuseumi töö korraldamiseks olid kutsutud erinevate kultuurvaldkondade spetsialistid, kes hiljem kuulusid muuseumi juhtkonda. 2001 aasta mais alustas Tallinna linn projekti rahastamist. „Vene muuseumi“ asutamise kronoloogia.

2001 aasta.
MTÜ „Vene muuseum“ loomine. Spetsialistide kaasamine muuseumi kontseptsiooni loomisesse. Muuseumi juhtkonna tegevuse algus.

2001 aasta (jätkuvalt).
Muuseumi kotseptsiooni lõpetamine ning projekti arenemise alusprogrammi kinnitamine.

2001 aasta (jätkuvalt).
Esimeste eksponaatide soetamine, kunstiväärtuste andmebaasi loomine. Vene kujutava kunsti ja kirillitsa raamatu fondide loomisprogrammide ettevalmistamine.

2001 aasta detsember.
Esimeste vene kujutava kunsti fondi eksponaatide soetamine. Esimeste raamatufondi esemete soetamine.

2002 aasta veebruar.
Muuseum soetas esimese eraarhiivi „Tatjana Miljutina arhiiv“. Muuseumi juhtkond võttis vastu otsuse rekonstrueerida ruume, mis asuvad viiendal korrusel ja valmistada need ette ekspositsiooniks.

2002 aasta mai.
Estonia puiestee 7 viienda korruse ruumides avati esimene näitus, mille valmistas ette „Vene muuseum“. Koos kunstiteostega, mis olid muuseumi omandid, eksponeeriti ka erakollektsioonide materjale. Näitus töötas terve suvi.

2002 aasta oktoober.
Eesti Tolliamet andis edasi „Vene muuseumile“ 25 ikoonat. Tänu muuseumi töötajate pingutustele ikoonad olid restaureeritud.

2003 aasta jaanuar.
Näitusesaalides avati näitus „Uued saabumised“. Esimene saal oli pühendatud Petserimaa ajaloole. Teises saalis olid eksponeeritud ikoonad ja vene autorite kunstiteosed.

2003. aasta
2003. aasta juulis toimus Eesti Ajaloomuuseumi Maarjamäe lossi saalides ikoonide näitus. Näitusel olid välja pandud ikoonid Vene Muuseumi nii ajutistest fondidest, kui ka püsikollektsioonist. Näitust kujundasid Andrei ja Orest Kormashovid. Kogu piletite müügist saadud tulu, oli edastatud Kunstimuuseumi kassasse.

2004. aasta mai
Vene Muuseumi ruumides aadressil Koidula tn. 23 oli avatud näitus „Ununenud ajad. Petseri maa – linane maa“. Sel näitusel olid esitletud majapidamisesemed, mis peegeldasid kohalikke linameistrite eripära. Samuti võis näha N.Kormashovi maale Petseri teemadel. Näitust kujundas Nikolai Kormashov ja Natalja Lesnaja. Sissepääs tasuta.

2004. aasta mai
Samal ajal ühes saalidest hoones Koidula tänav 23 viis Vene Muuseum läbi pitside näituse „Pitsiline fantaasia: sada aastat tagasi ning tänapäeval. Ermitaaz „Vanaema veimevakk““. Sel näitusel oli esitletud osa Alla Meose isiklikust kollektsioonist. Tema kollektsioon kuulub Guinessi rekordite raamatusse. Näitusel võis tutvuda erinevate pitsitehnikatega. Sissepääs tasuta.

2005. aasta märts
2005. aasta märtsis meid külastas Mihhail Shvõdkoi (Vene Föderatsiooni kultuuriminister). Tema visiidiks oli ette valmistatud näitus Ivan Sokolovist. Näituse avamist külastas ka autori tütar. I.Sokolovi tööd olid edasi antud Vene Muuseumi varamusse. Näituse kujundas Nikolai Kormashov ja Natalja Lesnaja. Sissepääs tasuta.

2005. aasta mai
Vene Muuseum viis läbi Larisa Korobovi maalinäituse. L.Morobova on maalikunstnik Petserimaalt. Mõned tema töödest olid ostetud muuseumi fondi. Näituse kujundamist aitasid teostada kollektiivi „Petserimaa“ esindajad. Sissepääas tasuta.

2005. aasta mai
Vene Muuseum viis läbi näituse, millel võis tutvuda suurepäraste meistrinaiste kättetööga, kes esitlesid klasspärltehnikas tehtud töid. Näituse kujundamisel kasutati loovkollektiivi „Pärnu“ töid. Sissepääs tasuta.

2005. aasta mai
Kuu jooksul oli organiseeritud O.Soosaasre pitside näitus. Sissepääs tasuta.

2005- aasta mai – august
Koostöös Tervisehoiumuuseumiga viis Vene Muuseum läbi näituse Alla Meose pitsikollektsioonist. See näitus oli loogiliseks jätkuks näitusest „Vanaema veimevakk“, mis toimus 2004. aastal. Selleks, et näitusega võiksid tutvuda suurem inimeste arv, oli otsustatud viia see läbi Tervisehoiumuuseumi ruumides. Kogu tulu piletitest läks Tervisehoiumuuseumi kassasse.

2005. aasta märts – mai
Ajavahemikus märtsist maini töötas muuseumi filmimeeskond erinevates riikides (Saksamaa, Läti, Leedu, Soome, Norra, Rootsi). Tegevuse tulemuseks sai filmiseeria „Vene muuseumi entsüklopeedia“, mis jooksid ka ETV eetris.

2005. aasta juuli
2005. aasta juulis – pärast meie entsüklopeedia lõpetamist – oli läbi viidud rahvusvaheline konverents „Vene kultuur Baltimaades“. Projekti rahastas eurofond Phare.

2005. aasta oktoober
Maarjamäe lossi (Eesti Ajaloomuuseum) ruumides avas Vene Muuseum näituse „Vene kunstnikud XX sajandi esimesel poolel“. Näitusel olid esitletud maalid Vene Muuseumi kogust ning ka teiste muuseumide varamutest (Eesti Kunstimuuseum, Eesti Panga Muuseum). Välja pandud tööde põhjal oli koostatud kataloog „Vene kunstnikud XX sajandi esimesel poolel“. Näitust kujundas Nikolai Kormashov. Kataloog oli koostatud Orest Kormashovi poolt. Kogu tulu piletimüügist oli üle antud Eesti Ajaloomuuseumi kassasse.

2006. aasta juuli
Vene Muuseum koostöös Slaavi Heategevusorganisatsioonide Liiduga valmistas ette Nikolai Solovei memoriaalnäituse „Lapsepõlve kohad“, mis toimus Vene Kultuurikeskuse (Mere pst 5) ruumides.


2006. aasta veebruar – 2008. aasta detsember
Vene Muuseum osales projektis, mille eesmärgiks oli Varnja vanausuliste ikonostaasi renoveerimine. Selle teostamiseks loodi Vene Muuseumis restaureerimismeistrikoda. Töid kontrollis Muinsuskaitseamet. Projekti jooksul olid taastatud ikoonid ning loodud uued kirikust ära varastatud ikoonide asemele. Projekti rahastas Euroopa Liidu struktuurifond EAS (EU 224987).

Comments are closed.